Vere biokeemia koopia

Biokeemiline vereanalüüs - nimetatakse testide "kuningaks". Spetsialistid määravad selle sageli patsiendi diagnoosi täpsustamiseks, ravi jälgimiseks, selle efektiivsuseks.

Vere biokeemilise analüüsi tõlgendamine ingliskeelse (ladina) lühendiga algab terve inimese keskmiste statistiliste andmete võrdlemisest. Norm sõltub inimese vanusest, patsiendi soost ja muudest teguritest. Kõiki neid andmeid võrreldakse meditsiinis tervisliku keskmise inimese jaoks heaks kiidetud standarditega ja need annavad hinnangu tema immuunsuse seisundile ja ainevahetuse kvaliteedile kehas. Hinnake maksa, neerude, kõhunäärme ja muude elutähtsate organite funktsioone.

• Vere biokeemia - saadakse vere puhastamisel moodustunud elementidest: valgetest verelibledest, punastest verelibledest, trombotsüütidest jne. Üldises analüüsis omistavad need rakud peamise tähtsuse.

Biokeemiline vereanalüüs - norm tabelis koos lühendi tõlgendamisega

Alaniinaminotransferaasi (ALT) ALT

meestel on norm kuni 33,5 U / l

naistel - kuni 48,6 ühikut / l

Ferritiini taset väljendatakse mikrogrammides liitri vere kohta (μg / l) või nanogrammides milliliitri kohta (ng / ml), see sõltub vanusest ja soost ning väärtustes on suur erinevus.

Kogu kreatiinkinaasi norm:

• Naistele: mitte rohkem kui 146 ühikut / l;
• Meestele: mitte rohkem kui 172 ühikut / l.

Kreatiinkinaasi määr (SK-MV):

suhteline (%) ebaküpse granulotsüütide sisaldus

Video: biokeemiline vereanalüüs - ärakiri, tabel ja norm

Biokeemilise vereanalüüsi dekodeerimine

Amülaas

Amülaas (aka diastaas, alfa-amülaas, pankrease amülaas) on toimeaine, mis osaleb metabolismis ja eriti süsivesikute metabolismis. Kehas toodetakse märkimisväärne osa sellest kõhunääre, vähem - süljenäärmed. Inimese kehas sünteesitakse ainult alfa-amülaasi, mis on seedeensüüm..

Homotsüsteiin

Hemotsüsteiin on normaalne:

• mehed: 6,26-15,01 mikromooli / l;
• naised: 4,6 - 12,44 μmol / L.

Homotsüsteiin on aminohape, mis moodustub kehas (seda ei sisaldu toidus) aminohappe metiooni metabolismi ajal ja edasi, mis on seotud väävlivahetusega. Analüüsinäidustused: südame-veresoonkonna haiguste, diabeedi riski määramine.

Suurenenud hemotsüsteiini väljendavad haigused:

• psoriaas,
• ensüümi geneetilised defektid,
• osaleb homotsüsteiini vahetuses (harva),
• kilpnäärme funktsiooni langus,
• foolhappe, B6-vitamiini ja B12-vitamiini puudus,
• suitsetamine, alkoholism,
• kohv (kofeiin),
• neerupuudulikkus,
• ravimite võtmine - tsüklosporiin, sulfasalasiin, metotreksaat, karbamasepiin, fenütoiin, b-asauridiin, dilämmastikoksiid;

Hemotsüsteiini taseme langus: väljendatud hulgiskleroosiga patsientidel.

Kolesterool

Kolesterooli norm 2,97-8,79 mmol.

Kolesterool on kõigi rakkude asendamatu komponent, sisaldub rakumembraani valemis, vastavalt keemilisele struktuurile on sekundaarne monohüdriline tsükliline alkohol. Meeste kolesterool on kõrgem kui naistel.

• Tervete inimeste kolesteroolitase sõltub vanusest, füüsilisest aktiivsusest, intellektuaalsest stressist ja mõnikord aastaajast.

Video: kolesterooli alandavad toidud

Kreatiniin

Kreatiniin 0,7–1,5% (60–135 μmol).

Kreatiniin - selle indikaator määratakse karbamiidiga. See on neeruvalkude metabolismi toode. Koos karbamiidiga kasutatakse seda neeruhaiguste, eriti neerupuudulikkuse diagnoosimiseks. Ägeda neerupatoloogia korral võib kreatiniini väärtus ulatuda äärmiselt kõrge väärtuseni - 0,8-0,9 mmol / L. Madal kreatiniini sisaldus ei ole diagnoosimisel kasutatav.

Karbamiid

Karbamiidi norm 2,5 kuni 8,3 mmol.

Karbamiid (ammoniaak) - moodustub valkude ainevahetuse protsessis ja eemaldatakse neerude kaudu, kuid osa sellest jääb vereringesse. Karbamiiditase võib olla kõrge liha- ja valgurikaste toitude söömisel..

Avastada saab nii kasvajaid kui ka põletikke..

Reeglina eemaldatakse neerude kaudu liigne karbamiidi kogus, kuid kui seda ei juhtu ja kõrge karbamiiditase püsib pikka aega, mis võib viidata neerupuudulikkusele, diagnoosib see neeruhaiguse.

Valk

Valgu üldkogus plasmas on 65–85 g / l.

Plasmavalk (seerum) on kehas kõrge molekulmassiga ühendid. Valgud jagunevad tavapäraselt lihtsateks, keerukateks. Kehas sisalduvate lihtsate valkude abil on olemas need, mis koosnevad ainult aminohapetest. Need on lihtsad valgud: albumiin, protamiin, histooni globuliinid ja muud valgud. Komplekssete valkude rühm on lipoproteiinid, nukleoproteiinid, kromoproteiinid, fosfoproteiinid, glükoproteiinid. See on ka valguensüümide seeria, mis sisaldab mitut valgufraktsiooni..

• Valkude kontsentratsioon veres sõltub toitumisest, neerufunktsioonist, maksast.

Müoglobiin

Müoglobiin, biokeemilise analüüsi norm:

• meestel - 19 - 92 mcg / l
• naistel - 12 - 76 mcg / l

Müoglobiin - lihaste hemoglobiin, osaleb kudede hingamisel. Uuritakse värskelt seerumit või plasmat, harvemini - uriini. Müoglobiini sisaldus uriinis on tavaliselt alla 20 mcg / L. Normist kõrgemal: müokardiinfarkt, skeletilihaste koormus, trauma, krambid, elektroimpulssravi, lihaspõletik, põletused;

Madal miglobiini tase: reumatoidartriit, myasthenia gravis; Müoglobiini kontsentratsioon uriinis sõltub neerufunktsioonist.

Ferritiin

• lapsed kuni 1 elukuuni 25 - 200 (kuni 600)
• 1 kuni 2 kuud 200 - 600
• 2 kuni 5 kuud 50 kuni 200
• Kuuest kuust 12 aastani 7 - 140
• Teismelised tüdrukud, tüdrukud, täiskasvanud naised 22 - 180
• Teismelised poisid, noormehed, täiskasvanud mehed 30–310

Ferritiin on kehas kõige informatiivsem rauavarude näitaja, ladestunud raua peamine vorm. Määrake diferentsiaaldiagnostikas aneemia, kasvajad, kroonilised nakkus- ja põletikulised haigused, kahtlustatav hemokromatoos.

Nälgimine suurendab ferritiini kontsentratsiooni, samuti hemokromatoosiga; lümfogranulomatoos; ägedad ja kroonilised nakkushaigused (osteomüeliit, kopsuinfektsioonid, põletused, süsteemne erütematoosluupus, reumatoidartriit, muud sidekoe süsteemsed haigused); äge leukeemia; maksapatoloogia (sealhulgas alkohoolne hepatiit); suukaudsete rasestumisvastaste ravimite võtmine, rinnakasvajad. Rauavaeguse (rauavaegusaneemia) korral täheldatakse langust; tsöliaakia.

Valgufraktsioonid

Valgufraktsioonid (SPE, seerumi valgu elektroforees) - kogu verevalgu fraktsioonide kvantitatiivne suhe, kajastades keha seisundi füsioloogilisi ja patoloogilisi muutusi. Analüüsinäidustused: valgufraktsioonid: infektsioonid, sidekoe süsteemsed haigused, vähk, toitumishäired ja malabsorptsiooni sündroom. Tulemusi saab väljastada protsentides, mis määratakse järgmise valemi abil: Fraktsioon (g / l) x100% =% koguvalk (g / l).

Fibrogeen

Fibrogeen - norm 0,1-0,6 (0,8-1,3) g%; 2–6 g / l; 200–400 mg%. Suurenenud fibrinogeeni sisaldus: glomerulonefriit, mõnikord nefroos, nakkushaigused, rasedus.

Globuliin

Globuliinid on haiguse niinimetatud ägeda faasi valgud. Globuliinide norm on 2-3,6g% (20-36g / l). Alfa-globuliinide sisalduse suurenemist täheldatakse põletiku korral kehas, stressitingimustes: müokardi infarkt, insuldid, vigastused, põletused, kroonilised haigused, vähktõve metastaasid, mõned tervisehäired, mädased protsessid. sidekoehaigused (reuma, süsteemne erütematoosluupus).

Seerumi raua sidumisvõime (kokku Transferrin)

• Mehed 45 - 75 μmol / L
• Naised 40 - 70 μmol / L

Uuringuks ettevalmistamise tunnused: nädala jooksul enne testi tegemist ärge võtke rauapreparaate, 1–2 päeva enne testi on vajalik rasva sisalduse piiramiseks.

Transferriini tavaline küllastumine rauaga:

• meestel - 25,6 - 48,6%,
• naistel - 25,5 - 47,6%.

LSS-i füsioloogiline muutus toimub normaalse raseduse ajal (suurenemine kuni 4500 mcg / l). Tervetel lastel väheneb LSS kohe pärast sündi, seejärel tõuseb.

Kõrged näitajad näitavad: rauavaegusaneemiat, suukaudseid rasestumisvastaseid vahendeid, maksakahjustusi (tsirroos, hepatiit), sagedast vereülekannet. Madalad LSS-i näitajad avalduvad: plasma üldvalgu vähenemisega (nälg, nekrootiline sündroom), rauavaegus kehas, kroonilised infektsioonid.

Bilirubin

Bilirubiini sisaldus analüüsides sõltub patsientide vanusest.

• Vastsündinud kuni 1 päev - alla 34 μmol / l.
• Vastsündinud 1 kuni 2 päeva 24 - 149 mikromooli.
• Vastsündinud 3 kuni 5 päeva 26 - 205 μmol / L.
• Täiskasvanud kuni 60-aastased 5 - 21 μmol / L.
• Täiskasvanud vanuses 60 kuni 90 3 - 19 μmol / L.
• Inimesed üle 90 3 - 15 μmol / L.

Bilirubiin on sapi komponent, kollane pigment, otsese (seotud) bilirubiini lagunemine ja punaste vereliblede surm.

Mis on AST ja ALT

AST - asterspartate aminotransferase (AsAT, AST) on ensüüm, mida leidub erinevates kudedes nagu maks, süda, neerud, lihased jne. Kõrgenenud ASAT, aga ka ALAT, võivad näidata maksa nekroosi. Kroonilise viirushepatiidi korral peate jälgima ASAT / ALAT suhet, mida nimetatakse de Ritis koefitsiendiks.

Kõrgenenud ASAT kui ALAT võib näidata maksa fibroosi kroonilise hepatiidi või alkohoolse keemilise maksakahjustusega patsientidel. Suurenenud ASAT räägib ka maksakoe raku lagunemisest (hepatotsüütide nekroos).

ALT - dekrüptimine

ALAT on spetsiaalne ensüüm maksakoes, mida selle haigus eritab. Kui ALAT-i biokeemiline analüüs on kõrgendatud, võivad nad rääkida toksilistest või viiruskahjustustest maksakoes. C-, B- ja A-hepatiidi korral tuleb seda indikaatorit pidevalt jälgida, kord kvartalis või üks kord kuue kuu jooksul. ALAT taset kasutatakse hepatiidi tekitatud maksakahjustuse määra määramiseks, kuid krooniliste vormide korral võib ALAT tase püsida normi piires, mis ei välista varjatud maksakahjustusi. ALAT on fikseeritud ägeda hepatiidi diagnoosimisel.

Glükoos

Glükoos biokeemilises analüüsis:

• Alla 14-aastased - 3,33 - 5,65 mmol / L
• Ajavahemikus 14 - 60 - 3,89 - 5,83
• Ajavahemikus 60 - 70 - 4.44 - 6.38
• Üle 70 aasta - 4,61 - 6,10 mmol / L

Glükoositesti on diabeedi diagnoosimisel väga oluline näitaja. Glükoos on meie keha energia. See on nõudlus ja tarbitakse intensiivselt füüsilise ja vaimse stressi, stressi tekitavate tingimuste ajal. Kõrge indikaator näitab suhkruhaigust, neerupealiste kasvajaid, türotoksikoosi, Cushingi sündroomi, akromegaalia, gigantismi, kõhunäärmevähki, pankreatiiti, kroonilisi neeru- ja maksahaigusi, tsüstilist fibroosi.

Video: AST ja ALAT vereanalüüsi kohta

Osteokaltsiin

• mehed: 12,0 - 52,1 ng / ml,
• naised - premenopausis - 6,5 - 42,3 ng / ml.

postmenopaus - 5,4 - 59 ng / ml.

Osteokaltsiin (osteokaltsiin, Bone Gla valk, BGP) on luu metabolismi tundlik marker. Kasutatakse osteoporoosi diagnoosimisel.

Suur väärtus: Paget'i tõbi, noorukitel kiire kasv, difuusne toksiline struuma, tuumori metastaasid luus, luude pehmenemine, menopausijärgne osteoporoos, krooniline neerupuudulikkus;

Madal osteokaltsiin: rasedus, hüperkortikism (Itsenko-Cushingi tõbi ja sündroom), hüpoparatüreoidism, kasvuhormooni puudulikkus, tsirroos, glükokortikoidravi.

Triglütseriidid (rasvad)

Triglütseriidid 165 mg (1,65 g / l). Südamehaiguste, insultide korral on ette nähtud triglütseriidide analüüs. Veresoonte ateroskleroosi ja isheemilise haiguse tekke tegurina. Lipiidide metabolismi rikkumine ei ole ateroskleroosi küpsemise üks põhjusi. Seetõttu tuleb koos teiste teguritega kaaluda ka lipiidide metabolismi teste. Rasva ainevahetust reguleeritakse dieedi ja ravimite abil..

Dekrüpteerige C-reaktiivseks valguks

C-reaktiivne valk on põletikulise protsessi ägeda faasi indikaator, kõige tundlikum ja kiireim koekahjustuse indikaator. C-reaktiivset valku võrreldakse kõige sagedamini ESR-iga erütrotsüütide settereaktsiooni kiiruse järgi. Mõlemad näitajad tõusevad haiguse alguses järsult, kuid CRP ilmub ja kaob varem, kui ESR muutub. Eduka ravi korral väheneb CRP tase järgmistel päevadel, normaliseerudes 6-10 päeva, ESR väheneb aga alles 2–4 nädala pärast.

Tavaliselt tavapäraste meetoditega täiskasvanutel seda ei leita. vastsündinutel vähem kui 15,0 mg / l. Muudatuse põhjused: C-reaktiivse valgu sisalduse suurenemine, põletik, nekroos, vigastused ja kasvajad, parasiitnakkused. Viimase paari aasta jooksul on praktikas kasutusele võetud ülitundlikud CRP määramise meetodid, mis määravad kontsentratsioonid alla 0,5 mg / l.

Selline tundlikkus suudab kajastada muutusi CRP-s mitte ainult ägedate, vaid ka krooniliste põletike korral. Mitmed teaduslikud dokumendid on tõestanud, et CRP suurenemine isegi alla 10 mg / l kontsentratsioonivahemikus näiliselt tervetel inimestel näitab ateroskleroosi, aga ka esimese müokardi infarkti, trombemboolia, suurenenud riski.

Kusihappe

• Alla 12-aastased lapsed: 119 - 327 μmol / L
• Mehed vanuses 12 kuni 60 aastat: 262 - 452 μmol / L
• Naised vanuses 2 kuni 60: 137 - 393
• Mehed 60 kuni 90: 250 - 476
• Naised vanuses 60 kuni 90: 208 - 434 μmol / L
• Mehed üle 90: 208 - 494
• Naised üle 90 aasta: 131 - 458 μmol / L

Kusihappe indikaator näitab normaalset neerufunktsiooni või mittefunktsiooni ja nende filtreerimise rikkumist. Kusihape on ainevahetusprodukt (puriini alused), mis on osa valkudest. Eritub organismist neerude kaudu. Kusihape on puriinide aluste, mis on osa kompleksvalkudest - nukleoproteiinidest, vahetuse produkt, mis eritub organismist neerude kaudu.

Reumatoidfaktor

• negatiivne - kuni 25 RÜ / ml (rahvusvaheline ühik milliliitri kohta)
• veidi tõusnud - 25-50 RÜ / ml
• suurenenud - 50-100 RÜ / ml
• märkimisväärselt suurenenud - üle 100 RÜ / ml
  

Reumatoidfaktor määratakse reumatoidartriidiga patsientidel, samuti teiste põletikuliste patoloogiatega patsientidel. Tavaliselt ei tuvastata reumatoidfaktorit tavapäraste meetoditega.

Kõrvalekaldumise põhjused: reumatoidfaktori tuvastamine - reumatoidartriit, süsteemne erütematoosluupus, Sjogreni sündroom, Waldenstromi tõbi, Felty sündroom ja Still sündroom (reumatoidartriidi erivormid).

Raud

• Mehed: 10,7 - 30,4 μmol / L
• Naised: 9–23,3 μmol / L

Raud osaleb hemoglobiini sünteesis. Tähistab vereloomet ja aneemiat. Inimese kehas on umbes 4 g rauda. Ligikaudu 80% aine üldkogusest paigutatakse hemoglobiini koostisse, 25% laos olevast rauast, 10% sisaldub müoglobiini koostises, 1% säilitatakse hingamisteede ensüümides, mida katalüüsivad rakkude hingamisprotsessid. Rauavaegus (hüposideroos, rauavaegusaneemia) on üks levinumaid inimese vaevusi.

Kaalium

Kaaliumi sisalduse norm, mmol / l:

• Kuni 12 kuud 4,1–5,3
• 12 kuud - 14-aastane 3,4 - 4,7
• Üle 14-aastased 3,5 - 5,5

Kaalium mõjutab paljude keha rakkude, eriti närvi ja lihaste tööd. Kaaliumi bioloogiline roll on suurepärane. Kaalium soodustab vaimset selgust, parandab aju hapnikuvarustust, aitab vabaneda toksiinidest, toimib immunomodulaatorina, aitab alandada vererõhku ja aitab ravida allergiat.

Kaalium, on rakkudes, reguleerib vee tasakaalu, normaliseerib südame rütmi.

Suurenenud kaaliumisisaldus

Seda nähtust nimetatakse hüperkaleemiaks ja see on märk järgmistest häiretest:

• rakkude kahjustused (hemolüüs - rakkude hävitamine, tugev nälg, krambid, rasked vigastused, sügavad põletused)
• dehüdratsioon
• šokk
• atsidoos
• äge neerupuudulikkus (kahjustatud neerude eritumine)
• neerupealiste puudulikkus
• suurenenud kaaliumisoolade tarbimine.

Tavaliselt suureneb kaaliumisisaldus kasvajavastaste, põletikuvastaste ravimite ja mõnede teiste ravimite kasutamise tõttu. Kaaliumi kontsentratsiooni langus (hüpokaleemia) algab ebapiisava toidu tarbimisega, suurenenud uriini ja väljaheidete kadumisega, oksendamisega, kõhulahtisusega, kaaliumi tarvitavate diureetiliste diureetikumide, steroidsete ravimite kasutamise, teatud hormonaalsete häirete, suures koguses kaaliumivaba vedeliku intravenoosse manustamisega..

Vere kaltsiumi näitajate dekodeerimine:

• Vastsündinud: 1,05 - 1,37 mmol / L.
• Lapsed vanuses 1 aasta kuni 16 1,29 - 1,31 mmol / L
• Täiskasvanud 1,17 - 1,29 mmol / L.

Kaltsium

• Tavaliselt on täiskasvanu kaltsium vahemikus 2,15 kuni 1,5 mmol / l.

Kõige suuremates kogustes kehas leiduvate toitainete hulgas võtab kaltsium valkude, rasvade ja süsivesikute järel järgmise koha. Ehkki 99 protsenti kogu kaltsiumist kulub luudele ja hammastele, on ka ülejäänud üks protsent äärmiselt oluline..

Kõrgenenud kaltsiumitase, mida nimetatakse ka hüperkaltseemiaks, tähendab, et veri sisaldab liiga palju kaltsiumi. Enamik inimese kaltsiumi leidub luudes ja hammastes. Teatud kogus kaltsiumi aitab kehal korralikult töötada. Liiga palju kaltsiumi mõjutab närve, seedetrakti, südant ja neere.

Naatrium

Naatriumi norm kehas (mmol / l):

• Vastsündinud naatriumi määr: 133 - 146
• Kuni 1 väravaga imikud: 139 - 146
• Laste norm: 138 - 145
• Täiskasvanud: 136 - 145 mmol / L.
• Üle 90-aastased täiskasvanud: 132–146.

Naatrium on peamine katioon, mis neutraliseerib happed veres ja lümfis; mäletsejalistes on sülje põhikomponent naatriumvesinikkarbonaat. See reguleerib optimaalsele tasemele (pH 6,5–7) pankroti kõhupiirkonna chüümi tegelikku happesust.

Naatriumkloriid reguleerib osmootset rõhku, aktiveerib ensüümi amülaasi, mis hävitab tärklist, kiirendab glükoosi imendumist soolestikus, toimib maomahla vesinikkloriidhappe moodustumise materjalina.

• Kuni 30-päevased vastsündinud: 98 - 113 mmol / L.
• Täiskasvanud: 98–107
• Eakad patsiendid üle 90: 98 - 111 mmol / L.

Kloori, nagu ka naatriumi, leidub taimsetes saadustes väikestes kogustes; Soolasel pinnasel kasvatatud taimi eristab kõrge kloori sisaldus. Looma kehas kontsentreeritakse kloor maomahla, verre, lümfi, nahasse ja nahaalusesse koesse.

Magneesium

• magneesiumi norm vastsündinutel on 0,62–0,91 mmol / l.
• Lastele alates 5. elukuust. alla 6-aastased 0,70–0,95
• 6–12-aastased lapsed: 0,70–0,86
• Noorukiea norm vahemikus 12 kuni 20: 0 70 - 0 91
• Täiskasvanud 20–60-aastased 0 66–1,07 mmol / L.
• Täiskasvanud 60–90 vahemikus 0,66–0,99
• Täiskasvanud üle 90 aasta on 0,70–0,95 mmol / L

Magneesium, nagu kaalium, kaltsium või naatrium, tähistab positiivse või negatiivse laenguga elektrolüüte, ioone, millest igaüks täidab oma spetsiifilist füsioloogilist funktsiooni.

Biokeemilise vereanalüüsi normi tõusu täheldatakse järgmiste haiguste korral:

• Neerupuudulikkus (äge ja krooniline)
• Jtrogeenne hüpermagnesemia (magneesiumipreparaatide või antatsiidide üleannustamine)
• Diabeet,
• Hüpotüreoidism,
• Neerupealiste puudulikkus,
• Addisoni tõbi.
• Kudede vigastus
• Süsteemne erütematoosne luupus
• Hulgimüeloom

Vaatamata asjaolule, et magneesium on looduses laialt levinud, leitakse selle puudus väga sageli (umbes 50%) ja magneesiumi puuduse kliinilisi tunnuseid tuvastatakse veelgi sagedamini.

Magneesiumipuuduse võimalikud sümptomid: seletamatud ärevuse tunded, stress, südame rütmihäired, lihaskrambid (eriti vasikalihaste öised krambid), unetus, depressioon, lihaste tõmblemine, käeulatuses torkimine, pearinglus, pidev väsimustunne, migreenihoog..

Fosfor

Fosfori määr, mmol / l:

• Kuni 2 aastat 1,45 -2,16
• 2 aastat - 12 aastat 1,45 - 1,78
• vahemikus 12 kuni 60: 0,87 kuni 1,45
• Naised üle 60: 0,90 - 1,32
• Mehed üle 60: 0,74 - 1,2

Fosfori kontsentratsiooni määramine on tavaliselt ette nähtud kaltsiumi metabolismi häirete korral, kuna kaltsiumi ja anorgaanilise fosfori suhe on suurima diagnostilise väärtusega..

Fosfori kontsentratsiooni suurenemist täheldatakse neerupuudulikkuse, D-vitamiini üledoseerimise, paratüreoidi puudulikkuse, mõnel juhul müeloomi, lipiidide ainevahetuse häirete (lipiidide fosfor) korral..

Happes lahustuva fosfori hulk suureneb kõigi haiguste korral, millega kaasneb hapnikuvaegus. Fosfori kontsentratsiooni langus ilmneb D-vitamiini vaeguse, sooles imendumise, rahhiidi, paratüroidnäärmete hüperfunktsiooni korral.

B12-vitamiin

B12-vitamiini norm vastsündinutel on 160–1300 pg / ml, täiskasvanutel - 100–700 pg / ml (keskmised väärtused 300–400 pg / ml).

Vitamiin B12, tuntud ka kui kobalamiin, leidub normaalse toitumise valkudes. B12-vitamiini imendumisprotsess on järgmine viis meetmete kogumit, mis loovad kõhunääre, kaksteistsõrmiksoole, maomahla ja sülge.

Vitamiin B12 on üks vitamiine B, see on ainus metall, mis sisaldab metalli - koobalti iooni. Just koobalti tõttu nimetatakse B12-vitamiini ka kobalamiiniks. B12-vitamiini molekulis sisalduv koobaltioon koordineeritakse kolju heterotsükliga.

B12-vitamiin võib esineda erinevates vormides. Inimese kõige levinum vorm on tsüanokobalamiin, mis saadakse vitamiintsüaniidide keemilisel puhastamisel.

Vitamiin B12 võib eksisteerida ka hüdroksükobalamiini kujul ja kahes koensüümi vormis - metüülkobalamiin ja adenosüülkobalamiin. Pseudo-vitamiin B12 all mõeldakse selle vitamiiniga sarnaseid aineid, mida leidub mõnes elusorganismis, näiteks perekonna Spirulina sinivetikates. Sarnased vitamiinitaolised ained ei oma inimkehale vitamiinimõju..

Foolhape

Koolihappe norm inimkehas on 3 - 17 ng / ml.

Foolhape on meie kõige olulisem puudus. Foolhapet nimetatakse nii ladinakeelse sõna folium - leaf järgi, kuna see eraldati laboris esmakordselt spinatilehtedest. Foolhape kuulub vitamiinide B rühma. See hävib keetmise ajal kergesti ning läheb köögiviljade töötlemisel ja säilitamisel ning terade koorimisel kaduma..

Foolhape on oluline vitamiin, mis aitab vältida sündimata lapse neuraaltoru arengu defekte, näiteks spina bifida, kui vastsündinu selgrookanal jääb avatuks, seljaaju ja närvid on paljad või anentsefaalia (aju kaasasündinud puudumine ja seljaaju), hüdrotsefaalia, peaaju song.

Neuraaltoru areneb pärast viljastumist väga kiiresti, sellest moodustub lapse seljaaju. Uuringud väidavad, et rasedate naiste võetava foolhappe koguse suurendamine võimaldab 70% juhtudest vältida seljaaju murrusid.

Foolhappe puuduse korral võib platsenta moodustumise protsess olla häiritud, raseduse katkemise tõenäosus suureneb.

Naistel, kes võivad rasestuda, soovitatakse tõsiste sünnidefektide riski vähendamiseks süüa foolhappega rikastatud toite või võtta foolhappega rikkalikke toite. Neuraaltoru defektide ennetamisel on raseduseelsetel kuudel piisavalt foolhappe lisandit. On soovitatud võtta kangendatud toitudest või toidulisanditest 400 mikrogrammi sünteetilist foolhapet päevas. APP foolhappe ekvivalendid rasedatel naistel 600–800 mikrogrammi, mis on kaks korda suurem kui tavaliselt APP 400 mikrogrammi naistel, kes pole rasedad.

Album

Albumiini molekulid osalevad vee sidumises, mistõttu selle indikaatori langus alla 30 g / l põhjustab ödeemi teket. Kõrgenenud albumiini praktiliselt ei esine ja see on seotud plasma veesisalduse langusega.

Kuidas läbida

Biokeemiline analüüs on ette nähtud:

• siseorganite (maks, neer, kõhunääre) ägedad haigused
• palju erinevaid pärilikke haigusi,
• koos vitamiinipuudusega,
• joobeseisund ja palju muud.

Kui arst kahtleb, määrame analüüsi täpse diagnoosi saamiseks täpse diagnoosi saamiseks, kui see põhineb ainult patsiendi näidustustel ja sümptomitel. Seda analüüsi määrab arst sageli haiguse ravi efektiivsuse hindamiseks.

ENNE ANALÜÜSIT ON KÕIK TOIDUD KATEGOORISELT KEELATUD! Valed eksaminäitajad võivad põhjustada vale diagnoosi ja selle tagajärjel vale ravi. Vere biokeemia näitab vee ja mineraalsoolade vahetuse vahel kehas tihedat seost. 3-4 tundi pärast hommikusööki võetud uuritud vere tulemused erinevad tühja kõhuga võetud näitajatest; kui seda võetakse 3-4 tundi pärast lõunat, siis erinevad näitajad veelgi.

Patsienti analüüsimiseks suunates soovib arst teada ja hinnata konkreetse organi tööd. See võimaldab kindlaks teha endokriinsüsteemi seisundit (kilpnäärme, neerupealiste, hüpofüüsi hormoonid, mees- ja naissuguhormoonid), immuunsuse seisundi näitajaid.

Seda uuringut kasutatakse erinevates meditsiinivaldkondades, näiteks uroloogias, teraapias, gastroenteroloogias, kardioloogias, günekoloogias ja paljudes teistes valdkondades..

Verekeemia

Üldine informatsioon

Biokeemiline vereanalüüs on patsientide ja arstide seas üks populaarsemaid uurimismeetodeid. Kui teate selgelt, mida näitab veeni biokeemiline vereanalüüs, saate varajases staadiumis tuvastada mitmeid tõsiseid vaevusi, sealhulgas viirushepatiit, suhkurtõbi ja pahaloomulised kasvajad. Selliste patoloogiate varajane avastamine võimaldab rakendada õiget ravi ja neid ravida..

Õde võtab uuringu jaoks verd mõne minuti jooksul. Iga patsient peaks mõistma, et see protseduur ei tekita ebamugavusi. Vastus küsimusele, kust verd analüüsimiseks võetakse, on ühemõtteline: veenist.

Rääkides sellest, mis on biokeemiline vereanalüüs ja mis selles sisaldub, tuleb arvestada, et saadud tulemused peegeldavad tegelikult omamoodi keha üldist seisundit. Sellegipoolest, püüdes iseseisvalt mõista, kas normaalne analüüs või on normaalväärtusest teatud kõrvalekaldeid, on oluline mõista, mis on LDL, mis on CPK (CPK - kreatiinfosfokinaas), mõista, mis on uurea (uurea) jne..

Üldine teave vere biokeemia analüüsi kohta - mis see on ja mida saate selle läbiviimisel teada saada, saate sellest artiklist. Kui palju selline analüüs maksab, mitu päeva tulemuste saamiseks kulub, peaksite välja selgitama otse laboris, kus patsient kavatseb seda uuringut läbi viia.

Kuidas toimub ettevalmistamine biokeemiliseks analüüsiks??

Enne vere annetamist peate selle protsessi jaoks hoolikalt valmistuma. Need, kes on huvitatud analüüsist õigesti, peavad kaaluma mitmeid üsna lihtsaid nõudeid:

• annetage verd ainult tühja kõhuga;
• õhtul, eelseisva analüüsi eelõhtul, ei saa te juua kanget kohvi, teed, tarbida rasvaseid toite, alkohoolseid jooke (viimane on parem mitte juua 2-3 päeva);
• Ärge suitsetage vähemalt tund enne analüüsi;
• päev enne testide tegemist ei tasu mingeid termilisi protseduure harrastada - käia saunas, vannis ja inimene ei tohiks end tõsise füüsilise koormusega kokku puutuda;
• enne meditsiinilisi protseduure peate läbima laboratoorsed testid;
• analüüsiks valmistunud inimene, kes on tulnud laborisse, peaks natuke rahunema, paar minutit istuma ja hingama;
• vastus küsimusele, kas enne testide tegemist on võimalik hambaid pesta, on eitav: veresuhkru täpseks määramiseks peate hommikul enne uuringut seda hügieenilist protseduuri ignoreerima, samuti ei tohi teed ja kohvi juua;
• enne vereproovide võtmist ärge võtke antibiootikume, hormonaalseid ravimeid, diureetikume jne;
• kaks nädalat enne uuringut peate lõpetama vere lipiide mõjutavate ravimite, eriti statiinide, võtmise;
• kui peate kogu analüüsi uuesti läbima, tuleb seda teha samal ajal, ka labor peab olema sama.

Biokeemilise vereanalüüsi dekodeerimine

Kui viidi läbi kliiniline vereanalüüs, viib näitajate tõlgendamise läbi spetsialist. Samuti saab vere biokeemilise analüüsi indikaatorite tõlgendamist kasutada spetsiaalse tabeli abil, mis näitab täiskasvanute ja laste testide normaalseid näitajaid. Kui mõni näitaja erineb normist, on oluline sellele tähelepanu pöörata ja pöörduda arsti poole, kes oskab kõiki tulemusi õigesti "lugeda" ja anda soovitusi. Vajadusel määratakse vere biokeemia: laiendatud profiil.

Dekoodide tabel täiskasvanute vere biokeemiliseks analüüsiks

globuliinid (α1, α2, γ, β)

21,2-34,9 g / l

Seega võimaldab biokeemiline vereanalüüs läbi viia üksikasjaliku analüüsi siseorganite töö hindamiseks. Tulemuste dešifreerimine võimaldab ka adekvaatselt “lugeda”, milliseid vitamiine, makro- ja mikroelemente, ensüüme, hormoone keha vajab. Vere biokeemia võimaldab teil tuvastada metaboolsete patoloogiate olemasolu.

Kui olete saadud näitajad õigesti dešifreerinud, on palju lihtsam diagnoosi panna. Biokeemia on detailsem uuring kui OAC. Lõppude lõpuks ei võimalda üldise vereanalüüsi näitajate dešifreerimine saada nii üksikasjalikke andmeid.

Raseduse ajal on väga oluline selliseid uuringuid läbi viia. Lõppude lõpuks ei anna üldine analüüs raseduse ajal võimalust saada täielikku teavet. Seetõttu on rasedate naiste biokeemia ette nähtud reeglina esimestel kuudel ja kolmandal trimestril. Teatud patoloogiate ja halva tervise olemasolul viiakse see analüüs läbi sagedamini..

Kaasaegsetes laborites on nad võimelised läbi viima uuringuid ja dešifreerima saadud näitajaid mitu tundi. Patsiendile antakse tabel, kus on ära toodud kõik andmed. Sellest lähtuvalt on võimalik isegi iseseisvalt jälgida, kui suur verearv on täiskasvanutel ja lastel normaalne.

Nii täiskasvanute üldise vereanalüüsi dekodeerimise tabel kui ka biokeemilised analüüsid dekrüpteeritakse, võttes arvesse patsiendi vanust ja sugu. Lõppude lõpuks võivad vere biokeemia norm, aga ka kliinilise vereanalüüsi norm varieeruda naistel ja meestel, noortel ja eakatel patsientidel.

Hemogramm on kliiniline vereanalüüs täiskasvanutel ja lastel, mis võimaldab teil välja selgitada kõigi vereelementide arvu, samuti nende morfoloogilisi tunnuseid, leukotsüütide suhet, hemoglobiinisisaldust jne..

Kuna vere biokeemia on keeruline uuring, hõlmab see ka maksateste. Analüüsi dekrüpteerimine võimaldab teil kindlaks teha, kas maksafunktsioon on normaalne. Selle organi patoloogiate diagnoosimisel on olulised maksaindeksid. Järgnevad andmed võimaldavad hinnata maksa struktuurset ja funktsionaalset seisundit: ALAT, GGTP (GGTP norm naistel on pisut madalam), aluselise fosfataasi ensüümid, bilirubiini ja üldvalgu tase. Diagnoosi kinnitamiseks või kinnitamiseks tehakse vajadusel maksakatsed.

Koliinesteraas määratakse joobeseisundi ja maksa seisundi, aga ka selle funktsioonide diagnoosimiseks.

Endokriinsüsteemi funktsioonide hindamiseks määratakse veresuhkur. Veresuhkru testi nime võib leida otse laborist. Suhkru nimetuse leiate tulemuste vormist. Kuidas suhkrut näidatakse? Seda tähistatakse inglise keeles terminiga "glükoos" või "GLU".

CRP norm on oluline, kuna nende näitajate hüppamine näitab põletiku arengut. AST-indikaator näitab patoloogilisi protsesse, mis on seotud kudede hävimisega.

MID vereanalüüsis määratakse üldtesti käigus. MID-tase võimaldab teil määrata allergiate, nakkushaiguste, aneemia jms arengut. MID-indikaator võimaldab teil hinnata inimese immuunsussüsteemi seisundit.

MCHC on hemoglobiini keskmise kontsentratsiooni näitaja punastes verelibledes. Kui MCHC on kõrgendatud, on selle põhjused B12-vitamiini või foolhappe puudus, samuti kaasasündinud sferotsütoos.

MPV - trombotsüütide keskmine maht.

Lipiidiprofiil võimaldab määrata üldkolesterooli, HDL, LDL, triglütseriide. Lipiidide spekter määratakse lipiidide ainevahetuse häirete tuvastamiseks kehas.

Vere elektrolüütide norm näitab kehas ainevahetusprotsesside normaalset kulgu.

Seromukoid on vereplasma valkude murdosa, mis sisaldab rühma glükoproteiine. Rääkides tõsiasjast, et seromukoid on see, mis see on, tuleb märkida, et kui sidekude hävib, laguneb või kahjustatakse, sisenevad seromukoidid vereplasmasse. Seetõttu määratakse tuberkuloosi arengu ennustamiseks seromukoidid.

LDH, LDH (laktaatdehüdrogenaas) on ensüüm, mis osaleb glükoosi oksüdeerimisel ja piimhappe tootmisel.

Osteoporoosi diagnoosimiseks viiakse läbi uuring osteokaltsiini kohta..

C-reaktiivse valgu (CRP, PSA) määramine täiskasvanul ja lapsel võimaldab kindlaks teha ägeda parasiitide või bakteriaalse infektsiooni, põletikuliste protsesside, neoplasmide arengu.

Ferritiini (valgukompleksi, peamise rakusisese raua depoo) analüüs tehakse hemokromatoosi kahtluse, krooniliste põletikuliste ja nakkushaiguste, kasvajate.

ASO vereanalüüs on oluline mitmesuguste komplikatsioonide diagnoosimiseks pärast streptokokkinfektsiooni.

Lisaks määratakse muud näitajad ja viiakse läbi muud järelkontrollid (valgu elektroforees jne). Biokeemilise vereanalüüsi norm kuvatakse spetsiaalsetes tabelites. See näitab biokeemilise vereanalüüsi normi naistel, tabel sisaldab teavet ka meeste normaalse määra kohta. Kuid ikkagi, kuidas üldist vereanalüüsi dešifreerida ja kuidas lugeda biokeemilise analüüsi andmeid, on parem küsida spetsialistilt, kes hindab kompleksi tulemusi adekvaatselt ja määrab sobiva ravi.

Laste vere biokeemia dešifreerimine toimub uuringute määranud spetsialisti poolt. Selleks kasutatakse ka tabelit, kus on näidatud kõigi näitajate norm lastele.

Veterinaarmeditsiinis kehtivad ka koerte, kasside biokeemiliste vereparameetrite normid - loomavere biokeemiline koostis on näidatud vastavates tabelites.

Mida mõned näitajad vereanalüüsis tähendavad, käsitleme üksikasjalikumalt allpool..

Seerumi koguvalk, valgufraktsioonid kokku

Valk tähendab inimkehas palju, kuna osaleb uute rakkude loomisel, ainete transpordil ja humoraalse immuunsuse kujunemisel.

Valgud sisaldavad 20 asendamatut aminohapet ja lisaks sisaldavad nad anorgaanilisi aineid, vitamiine, lipiidide ja süsivesikute jääke.

Vere vedel osa sisaldab umbes 165 valku, pealegi on nende struktuur ja roll kehas erinevad. Valgud jagunevad kolmeks erinevaks valgufraktsiooniks:

Kuna valkude tootmine toimub peamiselt maksas, näitab nende tase selle sünteetilist funktsiooni.

Kui proteinogram näitas, et kehas ilmneb üldvalgu langus, määratletakse seda nähtust hüpoproteineemiana. Sarnast nähtust võib täheldada järgmistel juhtudel:

• valgu nälga - kui inimene järgib teatud dieeti, harjutab taimetoitlust;
• kui valgu eritumine uriiniga on suurenenud - proteinuuria, neeruhaiguste, rasedusega;
• kui inimene kaotab palju verd - verejooksuga, raskete perioodidega;
• tõsiste põletuste korral;
• eksudatiivse pleuriidiga, eksudatiivne perikardiit, astsiit;
• pahaloomuliste kasvajate arenguga;
• kui valkude moodustumine on häiritud - koos tsirroosi, hepatiidiga;
• ainete imendumise vähenemisega - koos pankreatiidi, koliidi, enteriidi jne;
• pärast glükokortikosteroidide pikaajalist kasutamist.

Suurenenud valgu tase kehas on hüperproteineemia. Eristatakse absoluutset ja suhtelist hüperproteineemiat.

Valkude suhteline kasv areneb plasma vedela osa kaotamise korral. See ilmneb siis, kui koolera häirib pidevat oksendamist..

Märkitakse absoluutne valgu suurenemine, kui ilmnevad põletikulised protsessid, müeloom.

Selle aine kontsentratsioonid muutuvad kehaasendi muutumisel ja ka füüsilise koormuse korral 10%.

Miks muutuvad valgufraktsioonide kontsentratsioonid??

Valgufraktsioonid - globuliinid, albumiin, fibrinogeen.

Vere standardne bioanalüüs ei tähenda fibrinogeeni määramist, mis näitab vere hüübimist. Koagulogramm - analüüs, mille käigus see näitaja määratakse.

Kui valgufraktsioonide tase on tõusnud?

Albumiini tase:

• kui vedelikukaotus ilmneb nakkushaiguste ajal;
• põletuste jaoks.

Α-globuliinid:

Β- globuliinid:

• hüperlipoproteineemiaga suhkruhaigusega, ateroskleroosiga inimestel;
• koos mao või soolte veritseva haavandiga;
• koos nefrootilise sündroomiga;
• hüpotüreoidismiga.

Gamma-globuliinide sisaldus veres on kõrge:

• viiruslike ja bakteriaalsete infektsioonidega;
• sidekoe süsteemsete haigustega (reumatoidartriit, dermatomüosiit, sklerodermia);
• allergiatega;
• koos põletustega;
• koos helmintiaarse sissetungiga.

Kui valgufraktsioonid langetatakse?

• vastsündinutel maksarakkude vähearenenud arengu tõttu;
• koos kopsutursega;
• raseduse ajal;
• maksahaigustega;
• koos verejooksuga;
• plasma kogunemise korral kehaõõnsustesse;
• pahaloomuliste kasvajatega.

Lämmastiku ainevahetuse tase

Kehas ei ole ainult rakkude ehitamine. Samuti lagunevad ja lämmastikalused kogunevad. Nende moodustumine toimub inimese maksas, nad erituvad neerude kaudu. Seetõttu, kui lämmastiku metabolismi näitajad on suurenenud, on tõenäoline maksa või neerude funktsioonide rikkumine, samuti valkude liigne lagunemine. Lämmastiku metabolismi peamised näitajad on kreatiniin, uurea. Harvem tuvastatakse ammoniaaki, kreatiini, jääklämmastikku, kusihapet..

Uurea (uurea)

Kasvu põhjused:

Langetamise põhjused:

• suurenenud uriinieritus;
• glükoosi manustamine;
• maksapuudulikkus;
• hemodialüüs;
• metaboolsete protsesside vähenemine;
• nälgimine;
• hüpotüreoidism.

Kreatiniin

Kasvu põhjused:

Kusihappe

Kasvu põhjused:

• leukeemia;
• podagra;
• vitamiin B-12 puudus;
• ägeda iseloomuga nakkushaigused;
• Wakeeli tõbi;
• maksahaigus
• raske suhkruhaigus;
• naha patoloogia;
• vingugaasimürgitus, barbituraadid.

Glükoos

Glükoosi peetakse süsivesikute metabolismi peamiseks indikaatoriks. See on peamine raku sisenev energiatoode, kuna raku eluline aktiivsus sõltub hapnikust ja glükoosist. Pärast inimese söömist siseneb glükoos maksa ja seda kasutatakse glükogeeni kujul. Neid protsesse kontrollivad pankrease hormoonid - insuliin ja glükagoon. Vere glükoosipuuduse tõttu areneb hüpoglükeemia, selle ülejääk viitab hüperglükeemia tekkele.

Veresuhkru kontsentratsiooni rikkumine toimub järgmistel juhtudel:

Hüpoglükeemia

• pikaajalise paastumisega;
• süsivesikute malabsorptsiooni korral - koliidi, enteriidi jms korral;
• hüpotüreoidismiga;
• krooniliste maksapatoloogiatega;
• neerupealise koore puudulikkusega kroonilises vormis;
• hüpopituitarismiga;
• suu kaudu manustatava insuliini või hüpoglükeemiliste ravimite üleannustamise korral;
• koos meningiidi, entsefaliidi, insuloomi, meningoentsefaliidi, sarkoidoosiga.

Hüperglükeemia

• esimese ja teise tüübi suhkruhaigusega;
• türotoksikoosiga;
• hüpofüüsi kasvaja korral;
• neerupealise koore neoplasmide arenguga;
• feokromotsütoomiga;
• inimestel, kes praktiseerivad glükokortikoidi ravi;
• epilepsiaga;
• vigastuste ja ajukasvajatega;
• psühho-emotsionaalse erutusega;
• kui on toimunud vingugaasimürgitus.

Pigmendi metabolismi häired kehas

Spetsiifilised värvilised valgud on peptiidid, mis sisaldavad metalli (vask, raud). Need on müoglobiin, hemoglobiin, tsütokroom, tserulloplasmiin jne. Bilirubiin on selliste valkude lagunemise lõppsaadus. Kui põrnas olevad erütrotsüüdid lõpevad, toodetakse biliverdiini reduktaasi abil bilirubiini, mida nimetatakse kaudseks või vabaks. See bilirubiin on mürgine, seetõttu on see organismile kahjulik. Kuna verealbumiiniga on kiire seos, ei teki keha mürgistust.

Samal ajal puudub tsirroosi, hepatiidi käes kannatavatel inimestel kehas seos glükuroonhappega, seega näitab analüüs kõrget bilirubiini taset. Järgmisena seostub kaudne bilirubiin maksarakkudes glükuroonhappega ja see muutub seotud või otseseks bilirubiiniks (DBil), mis pole toksiline. Selle kõrget taset täheldatakse Gilberti sündroomi, sapiteede düskineesia korral. Maksatestide tegemisel võib nende dešifreerimine näidata maksarakkude kahjustuse korral otsese bilirubiini taset.

Seejärel transporditakse bilirubiin koos sapiga maksa kanalitest sapipõide, seejärel kaksteistsõrmiksoole, kus toimub urobilinogeeni moodustumine. Omakorda imendub see peensoolest verre, neerudesse. Selle tagajärjel värvub uriin kollaseks. Teine osa jämesooles olevast ainest puutub kokku bakteriaalsete ensüümidega, muutub sterkobiliiniks ja plekitab väljaheite..

Kollatõbi: miks see tekib??

Kollatõve kehas on kolm arengumehhanismi:

• Hemoglobiini, aga ka teiste pigmendivalkude liiga aktiivne lagunemine. See ilmneb hemolüütilise aneemia, maohammustuste, samuti põrna patoloogilise hüperfunktsiooni korral. Selles olekus toimub bilirubiini tootmine väga aktiivselt, seega pole maksal aega bilirubiini selliseid koguseid töödelda.
• Maksahaigused - tsirroos, kasvajad, hepatiit. Pigmendi moodustumine toimub normaalsetes kogustes, kuid maksarakud, mida haigus mõjutab, ei ole võimelised normaalseks tööks..
• Sapi väljavoolu rikkumised. See ilmneb sapikivitõve, koletsüstiidi, ägeda kolangiidi jt inimestel. Sapiteede kokkusurumise tõttu peatub sapi vool soolestikku ja see koguneb maksas. Selle tulemusel siseneb bilirubiin vereringesse.

Keha jaoks on kõik need seisundid väga ohtlikud, neid tuleb kiiresti ravida..

Naiste ja meeste üldbilirubiini taset, samuti selle fraktsioone, uuritakse järgmistel juhtudel:

Lipiidide metabolism või kolesterool

Lipiidid on rakkude bioloogilise aktiivsuse jaoks väga olulised. Nad osalevad rakuseina ehitamises, paljude hormoonide ja sapi, D-vitamiini tootmises. Rasvhapped on kudede ja elundite energiaallikas..

Keha rasvad jagunevad kolme kategooriasse:

• triglütseriidid (millised triglütseriidid on neutraalsed rasvad);
• üldkolesterool ja selle fraktsioonid;
• fosfolipiidid.

Vere lipiidid määratakse järgmiste ühendite kujul:

• külomikronid (nende koostises peamiselt triglütseriidid);
• HDL (HDL, kõrge tihedusega lipoproteiinid, “hea” kolesterool);
• LDL (VLP, madala tihedusega lipoproteiinid, "halb" kolesterool);
• VLDL (väga madala tihedusega lipoproteiinid).

Kolesterooli nimetus on vere üldises ja biokeemilises analüüsis. Kui tehakse kolesterooli analüüs, hõlmab dekrüpteerimine kõiki näitajaid, kuid kõige olulisemad näitajad on üldkolesterool, triglütseriidid, LDL, LDL.

Vere annetamine biokeemia jaoks tuleks meeles pidada, et kui patsient oli rikkunud analüüsideks ettevalmistamise reegleid, kui ta sõi rasvaseid toite, võivad näidustused olla valed. Seetõttu on mõistlik uuesti kontrollida kolesterooli taset. Sellisel juhul peate kaaluma, kuidas õigesti läbida vereanalüüs kolesterooli määramiseks. Jõudluse vähendamiseks määrab arst sobiva raviskeemi.

Miks on lipiidide metabolism häiritud ja milleni see viib?

Üldkolesterool tõuseb, kui:

Üldkolesterooli sisaldus väheneb, kui:

• tsirroos;
• maksa pahaloomulised moodustised;
• reumatoidartriit;
• nälgimine;
• kilpnäärme ja kõrvalkilpnäärme hüperfunktsioon;
• KOK
• malabsorptsioon.

Triglütseriidide sisaldus suureneb, kui:

• alkohoolne tsirroos;
• viirushepatiit;
• alkoholism;
• sapiteede tsirroos;
• sapikivitõbi;
• pankreatiit, äge ja krooniline;
• krooniline neerupuudulikkus;
• hüpertensioon;
• IHD, müokardi infarkt;
• suhkruhaigus, hüpotüreoidism;
• ajuveresoonte tromboos;
• Rasedus;
• podagra;
• Downi sündroom;
• äge katkendlik porfüüria.

Triglütseriidide sisaldus väheneb, kui:

• näärmete, kilpnäärme ja kõrvalkilpnäärme hüperfunktsioon;
• KOK
• ainete imendumishäired;
• alatoitumus.

Kolesterooli sisaldus veres:

• kiirusel 5,2–6,5 mmol / l on kerge kolesterooli taseme tõus, kuid juba on oht ateroskleroosi tekkeks;
• kontsentratsioonil 6,5-8,0 mmol / L fikseeritakse kolesterooli mõõdukas tõus, mida saab dieedi abil reguleerida;
• 8,0 mmol / L või rohkem - kõrged määrad, mille jaoks on vajalik ravi, selle skeem kolesterooli alandamiseks, määrab arst.

Sõltuvalt sellest, kui palju lipiidide ainevahetus muutub, määratakse viis kraadi düslipoproteineemia. See seisund on tõsiste haiguste (ateroskleroos, diabeet jne) arengu esilekutsuja.

Vere ensüümid

Iga biokeemiline labor määrab ka ensüüme, spetsiaalseid valke, mis kiirendavad kehas keemilisi reaktsioone..

Peamised vere ensüümid:

• aspartaataminotransferaas (AST, AST);
• alaniinaminotransferaas (ALT, ALT);
• gamma-glutamüültransferaas (GGT, LDL);
• aluseline fosfataas (aluseline fosfataas);
• kreatiinkinaas (QC);
• alfa-amülaas.

Loetletud ained sisalduvad erinevates elundites, nende veres on neid väga vähe. Ensüüme veres mõõdetakse ühikutes liitri kohta (rahvusvahelised ühikud).

Aspartaataminotransferaas (ACAT) ja alaniinaminotransferaas

Ensüümid, mis vastutavad aspartaadi ja alaniini siirdamise eest keemilistes reaktsioonides. Südame, maksa ja luustiku kudedes leidub suures koguses ALAT ja ASAT. Kui veres on ASAT ja ALAT sisaldus, näitab see, et elundite rakud hävitatakse. Seega, mida kõrgem on nende ensüümide sisaldus inimese veres, seda rohkem rakke suri ja seetõttu hävitatakse ükskõik milline elund. Kuidas vähendada ALAT-i ja ASAT-i, sõltub arsti diagnoosist ja väljakirjutamisest.

Ensüümide suurenemise kolm kraadi määratakse:

• 1,5-5 korda - kerge;
• 6-10 korda - keskmine;
• 10 või enam korda - kõrge.

Millised haigused põhjustavad ASAT ja ALAT taseme tõusu?

• müokardiinfarkt (märgitakse rohkem ALAT);
• äge viirushepatiit (rohkem ASAT-i märgitud);
• pahaloomulised kasvajad ja maksa metastaasid;
• maksarakkude toksiline kahjustus;
• krahhi sündroom.

Leeliseline fosfataas (ALP)

See ensüüm määrab fosforhappe eemaldamise keemilistest ühenditest, samuti fosfori kohaletoimetamise rakkudesse. Leeliselise fosfataasi kindlaksmääratud vormid luudes ja maksas.

Selliste haiguste korral tõuseb ensüümi tase:

• müeloom;
• osteogeenne sarkoom;
• lümfogranulomatoos;
• hepatiit;
• luu metastaasid;
• ravimite ja toksiline maksakahjustus;
• luumurdude paranemise protsess;
• osteomalaatsia, osteoporoos;
• tsütomegaloviiruse infektsioon.

Gammaglutamüültransferaas (GGT, glutamüültranspeptidaas)

GGT-d arutades tuleb märkida, et see aine osaleb rasvade metabolismis, kannab triglütseriide ja kolesterooli. Selle ensüümi suurim kogus leitakse neerudes, eesnäärmes, maksas, kõhunäärmes.

Kui GGT on kõrgendatud, on põhjused kõige sagedamini seotud maksahaigusega. Ensüüm gammaglutamiinitransferaas (GGT) on kõrgenenud ka suhkruhaiguse korral. Ensüüm gamma-glutamüültransferaas on suurenenud ka nakkusliku mononukleoosi, alkoholimürgituse ja südamepuudulikkusega patsientide korral. Lisateavet GGT kohta - mis see on, räägib spetsialist, kes dekrüpteerib analüüsi tulemused. Kui GGTP on kõrgendatud, saab selle nähtuse põhjuseid kindlaks teha täiendavate uuringute läbiviimisega..

Kreatiinkinaas (kreatiinfosfokinaas)

Vere CPK hindamisel tuleks arvestada, et see on ensüüm, mille suuri kontsentratsioone täheldatakse skeletilihastes, müokardis, väiksem osa sellest on ajus. Kui täheldatakse kreatiinfosfokinaasi ensüümi suurenemist, on suurenemise põhjused seotud teatud haigustega.

See ensüüm osaleb kreatiini muundamise protsessis ja tagab ka raku energia metabolismi säilimise. Määratletud on kolm kvaliteedikontrolli alatüüpi:

• MM - lihaskoes;
• MV - südamelihas;
• BB - ajus.

Kui vere kreatiinkinaasi sisaldus suureneb, on selle põhjused tavaliselt seotud ülalnimetatud elundite rakkude hävimisega. Kui kreatiinkinaasi sisaldus veres on tõusnud, võivad selle põhjused olla järgmised:

MM kreatiinkinaas

• müosiit;
• pikaajaline tihendussündroom;
• müasteenia gravis;
• gangreen;
• amüotroofiline lateraalskleroos;
• Guillain-Barré sündroom.

MV kreatiinkinaas

• äge müokardiinfarkt;
• hüpotüreoidism;
• müokardiit;
• prednisooni pikaajaline kasutamine.

BB kreatiinkinaas

• entsefaliit;
• skisofreenia pikaajaline ravi.

Alfa-amülaas

Amülaasi funktsioonid - keeruliste süsivesikute jagamine lihtsateks. Amülaasi (diastaas) leidub süljes ja kõhunäärmes. Testide dešifreerimisel veebis või arsti poolt pööratakse tähelepanu selle indikaatori suurendamisele ja langetamisele.

Alfa-amülaas suureneb, kui seda märkida:

• äge pankreatiit;
• pankrease vähk;
• parotiit;
• viirushepatiit;
• äge neerupuudulikkus;
• alkoholi, samuti glükokortikosteroidide, tetratsükliini pikaajaline tarbimine.

Alfa-amülaas väheneb, kui seda märkida:

• müokardi infarkt;
• türotoksikoos;
• toksikoos raseduse ajal;
• täielik pankrease nekroos.

Vere elektrolüüdid - mis see on?

Naatrium ja kaalium on inimese vere peamised elektrolüüdid. Ükski kehas toimuv protsess ei saa ilma nendeta hakkama. Vere ionogramm on analüüs, mille käigus määratakse veres mikroelementide kompleks - kaalium, kaltsium, magneesium, naatrium, kloriid jne..

Kaalium

See on väga vajalik metaboolsete ja ensümaatiliste protsesside jaoks.

Selle peamine ülesanne on juhtida südames elektrilisi impulsse. Seega, kui selle elemendi normi kehas rikutakse, tähendab see, et inimene võib olla müokardi funktsiooni kahjustanud. Hüperkaleemia on seisund, kus kaaliumi tase on tõusnud, hüpokaleemia vähenenud..

Kui kaaliumi sisaldus veres on tõusnud, peaks spetsialist leidma põhjused ja need kõrvaldama. Lõppude lõpuks võib selline seisund ohustada kehale ohtlike seisundite arengut:

• rütmihäired (intrakardiaalne blokaad, kodade virvendus);
• tundlikkuse rikkumine;
• vererõhu langus;
• südame löögisageduse langus;
• teadvuse kahjustus.

Sellised tingimused on võimalikud, kui kaaliumi taset tõstetakse 7,15 mmol / l või rohkem. Seetõttu tuleb perioodiliselt kontrollida naiste ja meeste kaaliumisisaldust.

Kui vere bioanalüüs annab kaaliumi taseme alla 3,05 mmol / L, on sellised parameetrid ka organismile kahjulikud. Selles seisundis täheldatakse järgmisi sümptomeid:

• iiveldus ja oksendamine;
• hingamisraskused;
• lihasnõrkus;
• südame nõrkus;
• uriini ja väljaheidete tahtmatu väljutamine.

Naatrium

Samuti on oluline, kui palju naatriumi on kehas, hoolimata asjaolust, et see element ei ole otseselt ainevahetuses seotud. Naatrium on rakuvälises vedelikus. See säilitab osmootse rõhu ja pH.

Naatrium eritub uriiniga, see protsess kontrollib aldosterooni - neerupealise koore hormooni.

Hüpernatreemia, see tähendab kõrgenenud naatriumitase, põhjustab janu, ärrituvust, lihaste värisemist ja tõmblemist, krampe ja koomat..

Reumaatilised testid

Reumaatilised testid - ulatuslik immunokeemiline vereanalüüs, mis hõlmab uuringut reumatoidfaktori määramiseks, tsirkuleerivate immuunkomplekside analüüsi, o-streptolüsiini antikehade määramist. Reumaatilisi teste saab läbi viia nii iseseisvalt kui ka immunokeemiaga seotud uuringute osana. Kui on kaebusi liigesevalude kohta, tuleks läbi viia reumaatilised testid.

leiud

Seega on üldine terapeutiline üksikasjalik biokeemiline vereanalüüs diagnoosimisprotsessis väga oluline uuring. Neile, kes soovivad viia polikliinikus või laboris läbi täieliku laiendatud vereanalüüsi või vereanalüüsi, on oluline arvestada, et igas laboris kasutatakse konkreetset komplekti reagente, analüsaatoreid ja muid seadmeid. Järelikult võivad näitajate normid erineda, mida tuleb kliinilise vereanalüüsi või biokeemia tulemuste uurimisel arvestada. Enne tulemuste lugemist on oluline veenduda, et meditsiiniasutuses välja antud vormil oleks kirjas standardid, et testi tulemusi õigesti dešifreerida. Laste UAC-norm on märgitud ka vormidele, kuid arst peab tulemusi hindama.

Paljud on huvitatud: vereanalüüsi vorm 50 - mis see on ja miks ma peaksin seda võtma? See on analüüs antikehade tuvastamiseks, mis on kehas, kui see on nakatunud HIV-ga. F50 analüüs tehakse nii HIV-kahtlusega kui ka terve inimese ennetuse eesmärgil. Selliseks uuringuks tasub ka valmistuda..